Sünteetiline meedia ja seadus võitlevad eksitava sisuga

PILDIKrediit:

iStock

Sünteetiline meedia ja seadus: võitlus eksitava sisuga

Valitsused ja ettevõtted teevad koostööd, et tagada sünteetilise meedia asjakohase avalikustamine ja reguleerimine.

Autor:
autori nimi
Quantumrun Foresight
Veebruar 17, 2023

Juurdepääsetavate sünteetiliste või sünteetiliste võltstehnoloogiate levik on viinud selleni, et tarbijad on muutunud haavatavamaks desinformatsiooni ja manipuleeritud meediavormide suhtes ning ilma enda kaitsmiseks vajalike ressurssideta. Sisu manipuleerimise kahjulike mõjude käsitlemiseks teevad võtmeorganisatsioonid, nagu valitsusasutused, meediaväljaanded ja tehnoloogiaettevõtted, koostööd, et muuta sünteetiline meedia läbipaistvamaks.

Sünteetiline meedia ja õiguskontekst

Lisaks propagandale ja desinformatsioonile on sünteetiline või digitaalselt muudetud sisu toonud kaasa keha düsmorfia ja madala enesehinnangu tõusu noorte seas. Keha düsmorfia on vaimse tervise seisund, mis paneb inimesed oma välimuse vigade pärast kinnisideeks. Teismelised on selle seisundi suhtes eriti vastuvõtlikud, kuna neid pommitavad pidevalt ühiskonna dikteeritud ilu ja vastuvõetavuse standardid.

Mõned valitsused teevad koostööd organisatsioonidega, et panna vastutusele üksused, mis kasutavad digitaalselt manipuleeritud videoid ja fotosid inimeste eksitamiseks. Näiteks võttis USA Kongress 2021. aastal vastu Deepfake Task Force Acti. Selle eelnõuga loodi riiklik süvavõltsimise ja digitaalse päritolu töörühm, kuhu kuuluvad erasektori, föderaalasutused ja akadeemilised ringkonnad. Seadus arendab ka digitaalset päritolustandardit, mis tuvastaks, kust võrgusisu pärineb ja milliseid muudatusi selles tehti.

See eelnõu täiendab tehnoloogiaettevõtte Adobe juhitavat sisu autentsuse algatust (CAI). CAI-protokoll võimaldab loomeprofessionaalidel oma töö eest tunnustust saada, lisades meediumile võltsimisnähtavaid omistamisandmeid, nagu nimi, asukoht ja redigeerimisajalugu. See standard annab tarbijatele ka uuel tasemel läbipaistvuse selle kohta, mida nad võrgus näevad.

Adobe sõnul võimaldavad päritolutehnoloogiad klientidel läbi viia hoolsuskohustust ilma vahemärgistust ootamata. Võltsuudiste ja -propaganda levikut saab aeglustada, muutes veebikasutajatel lihtsamaks teatud sisu päritolu faktide kontrollimise ja seaduslike allikate tuvastamise.

Häiriv mõju

Sotsiaalmeedia postitused on üks valdkond, kus sünteetilise meedia eeskirjad muutuvad vajalikumaks kui kunagi varem. 2021. aastal võttis Norra vastu seaduse, mis keelab reklaamijatel ja sotsiaalmeedia mõjutajatel jagada retušeeritud pilte, avaldamata, et fotot on töödeldud. Uus seadus mõjutab kaubamärke, ettevõtteid ja mõjutajaid, kes postitavad sponsoreeritud sisu kõigil sotsiaalmeedia saitidel. Sponsoreeritud postitused viitavad sisule, mille eest on maksnud reklaamija, sealhulgas kauba kinkimisele.

Muudatus nõuab kõigi pildil tehtud muudatuste avalikustamist, isegi kui see tehti enne foto tegemist. Näiteks Snapchati ja Instagrami filtrid, mis muudavad inimese välimust, tuleks märgistada. Meedia saidi Vice sõnul on mõned näited selle kohta, mida tuleks sildistada, "suurenenud huuled, kitsendatud vöökohad ja liialdatud lihased". Keelates reklaamijatel ja mõjutajatel postitada tohterdatud fotosid ilma läbipaistvuseta, loodab valitsus vähendada negatiivsele kehasurvele alluvate noorte arvu.

Teised Euroopa riigid on sarnaseid seadusi välja pakkunud või vastu võtnud. Näiteks võttis Ühendkuningriik 2021. aastal kasutusele digitaalselt muudetud kehapiltide seaduse, mis nõuaks mis tahes filtrit või muudatust tähistavate sotsiaalmeediapostituste avalikustamist. Ühendkuningriigi reklaamistandardite amet keelas ka sotsiaalmeedia mõjutajatel reklaamides kasutada ebarealistlikke ilufiltreid. 2017. aastal võttis Prantsusmaa vastu seaduse, mille kohaselt peavad kõik kommertspildid, mida on digitaalselt muudetud nii, et mudel näeks õhemaks, sisaldama hoiatussilt, mis sarnaneb sigaretipakenditel leiduvatega.

Sünteetilise meedia ja seaduse tagajärjed

Õigusaktidega reguleeritud sünteetilise meedia laiemad tagajärjed võivad hõlmata järgmist:

Rohkem organisatsioone ja valitsusi teevad koostööd päritolustandardite loomiseks, et aidata tarbijatel jälgida veebiteabe loomist ja levikut.
Desinformatsioonivastased agentuurid loovad kõikehõlmavaid programme, et harida avalikkust süvavõltsimisvastaste tehnoloogiate kasutamise ja nende kasutamise tuvastamise kohta.
Rangemad seadused, mis nõuavad, et reklaamijad ja ettevõtted väldiksid liialdatud ja manipuleeritud fotode kasutamist (või vähemalt avalikustama nende kasutamist) turunduses.
Sotsiaalmeedia platvorme survestatakse reguleerima, kuidas mõjutajad oma filtreid kasutavad. Mõnel juhul võivad rakenduste filtrid olla sunnitud printima redigeeritud piltidele automaatselt vesimärgi enne piltide veebis avaldamist.
Juurdepääsetavus süvavõltsitud tehnoloogiatele, sealhulgas arenenumatele tehisintellektisüsteemidele, mis võivad muuta inimeste ja protokollide jaoks raskeks muudetud sisu tuvastamise.