Digitaalse identiteedi programmid: võidujooks riikliku digiteerimise poole

• Autor:
• autori nimi

  Quantumrun Foresight
• August 30, 2022

Ülevaate kokkuvõte

Riiklikud digitaalse identiteedi programmid kujundavad ümber kodanike tuvastamise, pakkudes eeliseid, nagu parem turvalisus ja teenuse tõhusus, kuid tõstatavad ka privaatsuse ja pettustega seotud probleeme. Need programmid on õigustele ja teenustele universaalse juurdepääsu jaoks üliolulised, kuid nende edu varieerub kogu maailmas ning nende rakendamisel ja võrdsel juurdepääsul on probleeme. Need mõjutavad avalike teenuste osutamist, tööhõivesektoreid ning tõstatavad eetilisi küsimusi andmete kasutamise ja privaatsuse kohta.

Riikliku digitaalse identiteedi programmi kontekst

Riiklikud digitaalse identiteedi programmid muutuvad üha tavalisemaks, kuna riigid soovivad oma kodanike tuvastamise süsteeme täiustada. Need programmid võivad pakkuda eeliseid, nagu suurem turvalisus, sujuvam teenusepakkumine ja parem andmete täpsus. Siiski on ka riske, nagu privaatsusprobleemid, pettused ja võimalik kuritarvitamine.

Digi-ID peamine ülesanne on võimaldada kodanikel ligipääsu universaalsetele põhiõigustele, teenustele, võimalustele ja kaitsele. Valitsused on sageli loonud funktsionaalseid identifitseerimissüsteeme, et hallata autentimist ja autoriseerimist erinevates sektorites või kasutusjuhtudes, nagu hääletamine, maksustamine, sotsiaalkaitse, reisimine jne. Digi-ID süsteemid, mida tuntakse ka digitaalse ID lahendustena, kasutavad tehnoloogiat kogu nende elutsükli jooksul, sealhulgas andmete kogumine, valideerimine, salvestamine ja edastamine; mandaatide haldamine; ja identiteedi kinnitamine. Kuigi väljendit "digitaalne ID" tõlgendatakse mõnikord nii, et see viitab võrgu- või virtuaaltehingutele (nt e-teenuste portaali sisselogimiseks), saab selliseid mandaate kasutada ka turvalisemaks isiklikuks (ja võrguühenduseta) tuvastamiseks.

Maailmapanga hinnangul puudub umbes 1 miljardil inimesel rahvuslik identifitseerimine, eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Nendes piirkondades kipuvad olema haavatavad kogukonnad ja valitsused, mis on ebastabiilsed ning nõrga infrastruktuuri ja avalike teenustega. Digi-ID programm võib aidata neil piirkondadel saada kaasaegsemaks ja kaasavamaks. Lisaks saab hüvitiste ja abi nõuetekohase väljaselgitamise ja jagamisega tagada, et kõik saavad abi ja tuge. Kuigi sellised riigid nagu Eesti, Taani ja Rootsi on oma digitaalse identiteedi programmide rakendamisel saavutanud märkimisväärseid edusamme, on enamik riike kogenud erinevaid tulemusi, kusjuures paljud riigid on endiselt hädas esialgsete juurutamisetappide rakendamisega. 

Häiriv mõju

Riikliku isikutunnistuse omamise üks peamisi eeliseid on see, et see võib aidata vähendada pettusi. Näiteks kui keegi prooviks registreerida sotsiaaltoetusi, kasutades vale identiteeti, hõlbustaks riiklik isikutunnistus ametiasutustel isiku andmete kontrollimist. Lisaks võivad riiklikud ID-d aidata tõhustada avalike teenuste osutamist, vähendades vajadust üleliigse andmete kogumise järele.

Riigiasutused ja eraettevõtted võivad säästa aega ja raha, mis muidu kulutaks taustakontrollidele, kuna neil on üks kinnitatud isikuandmete allikas. Riiklike isikutunnistuste teine ​​eelis on see, et need võivad aidata parandada marginaliseeritud rühmade juurdepääsu teenustele. Näiteks ei pääse naised paljudes riikides ligi ametlikele isikut tõendavatele dokumentidele, nagu sünnitunnistused. See piirang võib muuta nende naiste jaoks keeruliseks pangakontode avamise, krediidile juurdepääsu või sotsiaaltoetuste saamiseks registreerumise. Riikliku isikutunnistuse omamine aitab neid takistusi ületada ja annab naistele suurema kontrolli oma elu üle.

Eduka digitaalse identiteedi programmi loomiseks peavad valitsused aga keskenduma mitmele võtmevaldkonnale. Esiteks peavad valitsused tagama, et digitaalse identiteedi süsteem oleks nii funktsionaalsuse kui ka turvalisuse poolest samaväärne praegu kasutatavatega. Samuti peavad nad töötama selle nimel, et integreerida süsteemi võimalikult palju avaliku sektori kasutusjuhtumeid ja pakkuma stiimuleid erasektori teenusepakkujatele.

Lõpuks peavad nad keskenduma positiivse kasutajakogemuse loomisele, muutes registreerimisprotsessi lihtsaks ja mugavaks. Näitena võib tuua Saksamaa, kes rajas oma elektroonilise ID-kaardi jaoks 50,000 XNUMX registreerimispunkti ja pakkus paindlikku dokumentide töötlemist. Teine näide on India, mis kaasas oma digi-ID programmi rohkem kui miljard inimest, makstes erasektori ettevõtetele iga eduka registreerimisalgatuse eest.

Digitaalse identiteediprogrammide tagajärjed

Digitaalse identiteedi programmide laiemad tagajärjed võivad hõlmata järgmist: 

• Digitaalse identiteedi programmid, mis võimaldavad marginaliseeritud elanikkonna jaoks hõlpsamat juurdepääsu tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele, vähendades seeläbi ebavõrdsust arengumaades.
• Pettuste, nagu surnud isikute hääletamine või töötajate valeandmed, vähendamine täpsemate identifitseerimissüsteemide abil.
• Valitsused teevad koostööd eraettevõtetega, pakkudes stiimuleid, nagu e-kaubanduse allahindlused, et soodustada digitaalse identiteedi algatustega liitumist.
• Digitaalse identiteedi andmete kasutamisega seotud oht jälgimiseks ja teisitimõtlevate rühmade sihtimiseks, mis tekitab muret eraelu puutumatuse ja inimõiguste rikkumise pärast.
• Kodanikuõiguste organisatsioonid toetavad digitaalse ID-andmete suuremat läbipaistvust valitsuste poolt, et kaitsta avalikkuse usaldust ja õigusi.
• Suurem avalike teenuste osutamise tõhusus digitaalsete identiteetidega, mis lihtsustavad protsesse, nagu maksude kogumine ja passide väljastamine.
• Tööhõivemustrite muutused, kuna käsitsi identiteedikontrollist sõltuvad sektorid võivad langeda, samas kui nõudlus andmeturbe ja IT-spetsialistide järele kasvab.
• Väljakutsed digitaalsetele identiteediprogrammidele võrdse juurdepääsu tagamisel, kuna marginaliseeritud kogukondadel võib puududa vajalik tehnoloogia või kirjaoskus.
• Suurem toetumine biomeetrilistele andmetele, mis tekitab eetilisi muresid nõusoleku ja isikuandmete omandiõiguse pärast.

Küsimused, mida kaaluda

• Kas olete riiklikus digi-ID programmis registreerunud? Kuidas kirjeldaksite oma kogemusi sellega võrreldes vanemate süsteemidega?
• Millised muud võimalikud eelised ja riskid on digi-ID-ga kaasnevad?