Põlisrahvaste kaevandussuhted: kas kaevandustööstus laiendab oma eetilisi volitusi?

PILDIKrediit:
Pildikrediit
iStock

Põlisrahvaste kaevandussuhted: kas kaevandustööstus laiendab oma eetilisi volitusi?

Põlisrahvaste kaevandussuhted: kas kaevandustööstus laiendab oma eetilisi volitusi?

Alapealkirja tekst
Kaevandusettevõtetele seatakse rangemad standardid, mis arvestavad põlisrahvaste õigustega.
    • Autor:
    • autori nimi
      Quantumrun Foresight
    • Võib 1 2023

    Põlisrahvaste kogukondade kultuurid, tavad ja religioonid on tihedalt seotud nende keskkonna ja põlismaadega. Samal ajal sisaldavad paljud neist põlisrahvaste maanõuetest rikkalikke loodusvarasid, mida valitsused ja tööstused soovivad kaevandada erinevate tururakenduste jaoks, sealhulgas ülemaailmsete taastuvenergia infrastruktuuride jaoks vajalikke materjale. Uudsed partnerlussuhted kaevandusettevõtete ja põlisrahvaste kogukondade vahel võivad näha nende jätkuvate huvide konfliktide õiglast lahendust viisil, mis võib vähendada otsest ökoloogilist mõju põlisrahvaste maadele, vetele ja kultuuridele.

    Põlisrahvaste kaevandussuhete kontekst

    Kanada Briti Columbia provintsis asuva Stk'emlupsemc te Secwepemci elanikud tegelevad põhjapõdrakasvatusega ja omavad vaimseid sidemeid maaga; selle hõimu maanõuded sisaldavad aga selliseid ressursse nagu vask ja kuld, mis on toonud kaasa vaidlusi hõimu ja provintsi vahel. Kaevandamine ohustab ka saamide alasid Rootsis ja Norras ning nende traditsiooniline elatusallikas põhjapõdrakasvatus ja kalapüük on vahelduva maakasutuse tõttu ohus.   

    Lõppkokkuvõttes õigustavad riigid ja nende seadused põlisrahvaste õiguste rikkumist, kui see toob kaasa ühiskonna arengu, kuigi konsulteerimine kõnealuste põlisrahvaste kogukondadega on sageli kohustuslik. Peamiselt jätkavad kaevandusettevõtted esmalt kaevandamist ja hiljem tegelevad tagajärgedega. Sellistel juhtudel, nagu Paapua põlisrahvaste elatusvahendite hävitamine, mainivad nad, kuidas maa on riigi omand ja kogukondadele on makstud rahalist hüvitist. Jõu kasutamine on levinud ka konfliktiohtlikes riikides. 

    2010. aastate lõpuks hakkasid paljud kaevandusettevõtted avaldama ettevõtte vastutuse avaldusi, et demonstreerida oma keskkonna- ja sotsiaalset vastutust, sageli selleks, et parandada tööstuse ettekujutust. Samuti üritab väike, kuid kasvav arv neid ettevõtteid otsida konsultante, et anda neile teada, kuidas põlisrahvaste kultuuridega kõige paremini töötada.   

    Häiriv mõju 

    Kaevandustööstus on seisnud silmitsi kasvavate viivitustega projektide heakskiitmisel ja see suundumus peaks jätkuma. Selle suundumuse peamiseks põhjuseks on kasvav kriitika tööstuse suhtes ning põlisrahvaste kogukondade, keskkonnarühmade ja murelike kodanike surve. Sektorile seatakse nüüd põlisrahvaste õiguste ja keskkonnamõju hindamiste osas kõrgemad standardid. Enne tegevuse alustamist peavad nad tegema tihedamat koostööd kohalike kogukondadega ja tegelema ökoloogiliste probleemidega.

    Põlisrahvad nõuavad nüüd suuremat sõnaõigust kaevandusprojektide kavandamisel ja elluviimisel nende maadel. Kaevandusettevõtted peavad enne kaevandamistegevuse alustamist pidama nende kogukondadega sisukaid konsultatsioone, austama nende õigusi ja saama teadliku nõusoleku. See protsess võib põhjustada viivitusi ja suurendada kulusid. Siiski võib see kehtestada ka uue standardi, mis on pikemas perspektiivis jätkusuutlikum.

    Riigid teevad ka rohkem jõupingutusi, et teha koostööd põlisrahvastega. Näiteks Rootsi ja Norra soovivad anda saamidele rohkem kontrolli oma maade üle. See samm on osa laiemast suundumusest tunnustada põlisrahvaste õigusi ja suveräänsust kogu maailmas. Kuna põlisrahvaste kogukonnad korraldavad proteste oma maade ebaeetilise kasutamise vastu, võivad valitsused ja kaevandusettevõtted saada üha suuremat survet inimõiguste rühmitustelt ja, mis veelgi olulisem, eetiliselt meelestatud tarbijatelt ja investoritelt.

    Põlisrahvaste kaevandussuhete tagajärjed

    Paremate põlisrahvaste kaevandussuhete laiemad tagajärjed võivad hõlmata järgmist:

    • Kaevandamise mõju keskkonnale on põlisrahvaste võitluste tõttu avalikkusele suurema tähelepanu all.
    • Suurenenud dokumentatsioon jõu kasutamise ja põlisrahvaste vastu suunatud kuritegude kohta, mis on tehtud nende piiratud maadele juurdepääsuks. 
    • Valitsused, kes seisavad silmitsi suurenenud survega kompenseerida põlisrahvaste kogukondadele nende maade ja kultuuride ajaloolise kuritarvitamise eest. 
    • Riigid ja ettevõtted loovad võimalusi dialoogiks ja vastastikuseks mõistmiseks, mis võib aidata luua usaldust ja vähendada sotsiaalseid konflikte. 
    • Ettevõtted saavad juurdepääsu traditsioonilistele teadmistele ja asjatundlikkusele, kaasates põlisrahvaid kaevandamisprotsessi, mis võib viia tõhusamate ja jätkusuutlikumate kaevandamistavadeni. 
    • Põliskogukondade vajadustega paremini sobivate uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt. 
    • Kohaliku põlisrahvaste töötamise ja oskuste arendamise võimalused. Samuti võivad kaevandusettevõtted suurendada sotsiaalteadlaste ja antropoloogide palkamist või konsultatsioone.
    • Kaevandusettevõtted peavad järgima põlisrahvaste õiguste ja maakasutusega seotud konkreetseid seadusi ja määrusi. Nende seaduste eiramine võib põhjustada õigusvaidlusi ja maine kahjustamist.

    Küsimused, mida kaaluda

    • Kuidas saavad riigid ja ettevõtted tagada, et nende suhted põlisrahvaste kogukondadega põhinevad vastastikusel austusel ja mõistmisel?
    • Kuidas saavad põlisrahvaste kogukonnad tagada oma õiguste kaitsmise kaevandusprojektide kontekstis?

    Insight viited

    Selle ülevaate jaoks viidati järgmistele populaarsetele ja institutsionaalsetele linkidele: