Uue meedia tõus: meediamaastikul domineerivad uued võimujõud

• Autor:
• autori nimi

  Quantumrun Foresight
• Veebruar 25, 2022

Ülevaate kokkuvõte

Meediatööstus on läbi teinud märkimisväärse muutuse, avalikkuse usaldus on kahanenud ja uued suhtlusvormid on kesksel kohal. Sellised tegurid nagu uudiste polariseerumine, COVID-19 pandeemia mõju ja veebiplatvormide kasv on muutnud maastikku, mis on viinud nihkeni traditsioonilistelt meediaväljaannetelt digitaalsetele platvormidele. See muutus on demokratiseerinud meediat, kuid tekitanud ka muret valeinformatsiooni leviku, kvaliteetse ajakirjanduse jätkusuutlikkuse ja regulatiivse järelevalve vajaduse pärast.

Uue meedia konteksti tõus

Meediatööstus, mis kunagi oli läbipaistvuse ja faktilisuse majakas, on aastate jooksul avalikkuse usalduses oluliselt muutunud. 1970. aastate alguses usaldas umbes 70 protsenti avalikkusest meediat – see arv on sellest ajast alates 40. aastaks kahanenud vaid 2021 protsendini. Samal aastal läbi viidud uuring näitas, et USA-s oli kõige madalam usaldus USA-s. meedia, kus ainult 29 protsenti elanikkonnast väljendas usaldust. Usalduse languse põhjuseks võivad olla erinevad tegurid, sealhulgas uudiste suurenev polariseerumine ja politiseerumine, mis on muutnud paljude jaoks raskeks teha vahet faktiliste aruandluste ja valeinformatsiooni vahel.

21. sajandi meediamaastikust on saanud lahknevate vaadete kasvulava, mida sageli mõjutavad poliitilised kalduvused. See ümberkujundamine on muutnud vaatajaskonna jaoks üha keerulisemaks tõeliste uudiste ja väljamõeldud lugude eraldamise. Olukorra muutis veelgi keerulisemaks pandeemia, mis mitte ainult ei häirinud reklaamitulu voogu, vaid kiirendas ka trükitud ajalehtede langust kogu maailmas. See areng tõi tööstuses kaasa märkimisväärse töökohtade kadumise, mis destabiliseeris veelgi niigi ebakindlat olukorda.

Nende väljakutsete keskel on traditsioonilised meediavormid, nagu ajalehed ja kaabeluudistevõrgud, suures osas tõrjutud uute suhtlusvormidega. Need vormid hõlmavad veebisaite, veebivideo voogesitust, sotsiaalmeedia platvorme, veebikogukondi ja ajaveebe. Need platvormid on oma suure haarde ja juurdepääsetavusega andnud avalikkusele ja pürgivatele ajakirjanikele võimaluse jagada oma vaateid ja lugusid ülemaailmse publikuga. See nihe on meediamaastikku demokratiseerinud, kuid tekitanud ka uusi küsimusi meedia rolli ja vastutuse kohta digiajastul.

Häiriv mõju

Interneti-meedia platvormide ja sotsiaalvõrgustike kasv on oluliselt muutnud viisi, kuidas teavet meie ühiskonnas levitatakse. Nutitelefonidega relvastatud kuulsused ja mõjutajad saavad nüüd jagada oma seisukohti ülemaailmse publikuga, kujundades avalikku arvamust viisil, mis varem kuulus professionaalsete ajakirjanike pärusmaa. See nihe on sundinud traditsioonilisi meediaväljaandeid kohanema, luues tugeva online kohaloleku ja suurendades nende digitaalset jälgijaskonda, et jääda asjakohaseks. 

Vastuseks nendele muutustele on paljude meediaorganisatsioonide ärimudelid arenenud. Pikaajaline ajakirjandus, mis kunagi oli põhjaliku aruandluse standard, on suures osas asendatud tellimis- ja liikmemudelitega. Need uued mudelid võimaldavad meediaväljaannetel jõuda otse oma publikuni, mööda traditsioonilistest levikanalitest. Kuid need tõstatavad küsimusi ka kvaliteetajakirjanduse jätkusuutlikkuse kohta ajastul, kus klikipeibutavad pealkirjad ja sensatsioonilisus koguvad sageli rohkem tähelepanu.

Algoritmide kasutamine sisu konkreetsetele sihtrühmadele suunamiseks on meediamaastikku veelgi muutnud. See tehnoloogia võimaldab sõltumatutel ajakirjanikel ja ringhäälinguorganisatsioonidel jõuda oma sihtrühmani tõhusamalt. Samas võimaldab see levitada ka kallutatud või eksitavat sisu, kuna need algoritmid eelistavad sageli kaasamist täpsusele. See suundumus rõhutab avalikkuse vajadust meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise oskuste järele, samuti vajadust regulatiivse järelevalve järele, et tagada nende võimsate vahendite vastutustundlik kasutamine.

Uue meedia tõusu tagajärjed

Uue meedia leviku laiemad tagajärjed võivad hõlmata järgmist:

• Võimalus edastada kallutatud sõnumeid ulatuslikult, mis põhjustab konfliktide suurenemist ning polariseerumise ja sallimatuse edendamist ja juurdumist.
• Üldise uudiste edastamise usaldusväärsuse vähenemine avalikuks tarbimiseks saadaolevate meediavõimaluste rohkuse tõttu.
• Meediaväljaannete suurenenud sensatsioonilisus kui vahend publiku arvu suurendamiseks ja uue meediaga võistlemiseks.
• Uued võimalused digitaalse sisu loomisel ja sotsiaalmeedia haldamisel.
• Polariseeritumad poliitilised maastikud, kuna inimesed puutuvad kokku äärmuslikumate seisukohtadega.
• Algoritmide kasutamine sisu sihtimiseks, mis viib "kajakambrite" loomiseni, kus inimesed puutuvad kokku ainult seisukohtadega, mis ühtivad nende omadega, piirates nende arusaamist erinevatest vaatenurkadest.
• Suurenenud energiatarbimine ja elektroonikajäätmed, kuna digitaalsele sisule juurdepääsuks on vaja rohkem seadmeid.
• Tehnoloogiaettevõtete suurem kontroll, kuna valitsused püüavad reguleerida oma mõjuvõimu ja kaitsta kasutajaandmeid.
• Kodanikuajakirjanduse kasv, mis suurendab kogukonna kaasamist ja kohalikku aruandlust.

Küsimused, mida kaaluda

• Mis on parim viis desinformatsiooni leviku vastu, pidades silmas uute meediaplatvormide arvu suurenemist?
• Kas te arvate, kas arenenud meediamaastik jõuab avalikkuse usalduse tasemele, mis kunagi oli meedia elukutse jaoks aastakümneid tagasi?