Nutikas linn jalakäijatele: linnade muutmine taas inimsõbralikuks

PILDIKrediit:
Pildikrediit
iStock

Nutikas linn jalakäijatele: linnade muutmine taas inimsõbralikuks

Nutikas linn jalakäijatele: linnade muutmine taas inimsõbralikuks

Alapealkirja tekst
Nutikad linnad tõstavad tehnoloogia ja linnapoliitika kaudu jalakäijate ohutuse prioriteetide nimekirjas kõrgemale.
    • Autor:
    • autori nimi
      Quantumrun Foresight
    • Võib 5 2023

    Linnad koosnevad inimestest, kuid kahjuks on jalakäijate ohutust minevikus linnaplaneerimise paradigmades sageli tähelepanuta jäetud. Nutikate linnade kontseptsiooni eesmärk on muuta varasemaid standardeid, veendes omavalitsusi jalakäijate turvalisust taas prioriteediks seadma. Kui seada esikohale kodanike vajadused ja turvalisus, võivad linnad muutuda elamisväärsemaks ja jätkusuutlikumaks elukohaks.

    Nutikas linn jalakäijate kontekstis

    Kaasaegne maailm muutub kiiresti linnastunud ja ÜRO prognooside kohaselt elab 2050. aastaks 68 protsenti maailma elanikkonnast linnades. Selle kasvuga kaasnevad uued väljakutsed, millest üks on linnade elamisväärsemaks, tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks muutmine. Üks lahendus sellele väljakutsele on arukate linnade kontseptsioon, mis kasutavad tehnoloogiat ja andmeid elanike elukvaliteedi, eelkõige liikuvuse parandamiseks.

    Jalakäijate ohutuse küsimusest on saanud ülemaailmne kriis linnades üle kogu maailma. 2017. aastal hukkus USA-s 6,000 jalakäija ja Lõuna-Aafrikas üle 2,400 lapse jalakäija. Need õnnetused on peamiselt tingitud halvast teekujundusest, mis soodustab kiiruse ületamist, mis põhjustab ohtlikke jalakäijatingimusi. Ohutuse parandamiseks saab rakendada lihtsaid lahendusi, nagu suurem valve läbi CCTV kaamerate, aeglasemad kiiruspiirangud määratud tsoonides ning strateegiliselt paigutatud foorid ja pollarid.

    Põhjalikumad muudatused nõuavad aga nihet nutikate linnade suunas, seades esikohale reaalajas suhtlemise ja koostöö valitsuste ja jalakäijate vahel. Asjade Interneti (IoT) abil juurutavad nutikad linnad omavahel ühendatud süsteeme, mis suudavad ennetada võimalikke kokkupõrkeid ning koguda andmeid jalakäijate tagasiside ja eelistuste kohta. Kasutades tehnoloogiat ja seades esikohale kodanike vajadused, töötavad targad linnad turvalisema ja elamisväärsema linnakeskkonna loomise nimel.

    Häiriv mõju

    USA-s asuv nutika linna tehnoloogiaettevõte Applied Information tõi turule oma IoT-toega jalakäijate ülekäigukohtade ohutussüsteemi (PCSS), mis suudab edastada autojuhtidele ja jalakäijatele reaalajas teavet TraveSafety nutitelefonirakenduse kaudu. Valgusfoorisüsteemid on konfigureeritavad, radaripõhised ja isegi päikeseenergial töötavad. Ühendkuningriigis uuritakse sarnast andurite süsteemi, kus foorid võivad muuta värvi kohe, kui jalakäijad ülekäigurajale astuvad, isegi kui liiklus pole veel täielikult peatunud.

    Autonoomsete või poolautonoomsete sõidukite kasv võib kaasa tuua ohutumad teeolud, kuna omavahel ühendatud seadmed ja armatuurlauad suhtlevad kiiremini ja täpsemalt kui juhid. Samal ajal katsetab Euroopas projekt Smart Pedestrian Net rakendust, mis juhatab jalakäijad kõige turvalisematel marsruutidel (mitte ainult kõige kiirematel) sihtkohta. Jalakäijad saavad ka jätta rakenduse kohta tagasisidet, näiteks pimedaid teid, löökauke ja jalutuskäikudel ette tulevaid õnnetusi.

    Jalakäijate analüütika võib koguda kõndimismustreid ja teavet suure ummikutega piirkondade kohta. Need andmed võivad seejärel anda teavet linnaplaneerimise otsuste tegemisel, nagu avalike ruumide, ülekäiguradade ja liikluskorraldussüsteemide paigutus. Avalikud teabeekraanid võivad anda jalakäijatele reaalajas teavet ühistranspordi kättesaadavuse, teeolude ja muu olulise teabe kohta. Näiteks võivad digitaalsed sildid kuvada reaalajas bussi- ja rongigraafikuid, aidates vähendada ooteaegu ja muutes ühistranspordi mugavamaks.

    Mõju nutikatele linnadele jalakäijatele

    Laiemad tagajärjed nutikatele linnadele jalakäijatele võivad hõlmata järgmist:

    • Jalakäijate ohutuse rakenduste kasvav populaarsus, mis annavad linnaplaneerijatele ja administraatoritele täpseid juhiseid ning ajakohastatud teavet liiklus- ja teeolude kohta.
    • Linnaplaneerijad palkavad rohkem nutikaid linnatehnoloogiaettevõtteid, et juurutada IoT liiklussüsteeme, mis on jätkusuutlikud ja sujuvamad, kuid paindlikud.
    • Uute naabruskonna ja linnaosa ehitusnormide laialdane kasutuselevõtt, mis tagavad, et praegune ja tulevane linnatänavate infrastruktuur on ehitatud jalakäijate ohutust ja mugavust edendavate funktsioonidega. 
    • Kinnisvaraarendajad, kes tagavad IoT-liiklussüsteemide kättesaadavuse oma sihtpiirkondades, et pakkuda oma kinnisvarale esmaklassilisi hindu.
    • Avalike ruumide suurenenud jälgimine ja jälgimine, mis põhjustab privaatsusprobleeme ja isikliku vabaduse erosiooni.
    • Nutika linna tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võib põhjustada linnapiirkondade ebavõrdsust ja gentrifikatsiooni.
    • Targa linna tehnoloogiate rakendamise kulud, mis võivad suunata ressursid eemale muudest pakilistest linnavajadustest, nagu taskukohane eluase ja infrastruktuuri arendamine.
    • Sõltuvus nutikate linnade tehnoloogiast ja andmetest suurendab linnasüsteemide haavatavust küberrünnakute ja andmetega seotud rikkumiste suhtes, mis kujutab endast ohtu avalikule turvalisusele.

    Küsimused, mida kaaluda

    • Kuidas seab teie linn jalakäijate ohutust esikohale?
    • Kuidas arvad targad linnad rohkem inimesi kõndima julgustada?

    Insight viited

    Selle ülevaate jaoks viidati järgmistele populaarsetele ja institutsionaalsetele linkidele: